Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa eelistab säästa

    Saksamaa rahandusminister Wolfgang SchäubleFoto: Reuters/Scanpix

    Saksamaa jooksevkonto ülejääk kasvas mullu rekordilisele 8,8 protsendile SKPst ning jääb IMFi värske hinnangu järgi rekordi lähedale ka sel aastal.

    Sellest numbrist ammutavad püssirohtu nii Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, keda sakslased süüdistavad oma säästude sulamises ja eurovastase partei AfD toetuse kasvus, kui ka analüütikud, kes söandavad väita, et euroala probleemseim riik on Saksamaa. Viimast väitis äsja ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, sekundeerides oma kolleegile Wolfgang Münchaule, kes on läbi aastate tähelepanu juhtinud, kui mõni kitsalt Saksamaa huvides astutud samm euroala kui terviku tervisele hea ei ole. Näiteks kui Saksamaa, mis suudaks teisi riike oma nõudluse kasvatamisega toetada, raius oma konstitutsiooni tasakaalus eelarve nõude.
    Mario Draghi tõrjub, et Euroopa Keskpanga kasutusele võetud negatiivsed intressimäärad ja rahatrükk on tegelikult ainult sümptomid hoopis sügavamast probleemist, mis on liiga suured säästud kogu maailmas. Investeeritakse vähe, rahale ei ole nii suurt nõudlust.
    Euroopa rahamäed
    „Aasia majanduste roll selles loos on hästi dokumenteeritud,“ märkis Draghi läinud nädalal Frankfurdis peetud ettekandes. „Kuid selles loos on üks tegelane ka euroala. Meie jooksevkonto ülejääk on 3% SKPst ja meie suurimas majandusruumis Saksamaal on jooksevkonto ülejääk olnud üle 5% SKPst pea kümme aastat.“
    Kui nõudlust ei ole, langeb raha hind. Mistõttu tuleb investeerimine atraktiivsemaks muuta – ühelt poolt struktuursete reformidega, teisalt keskpanga agressiivse intressipoliitikaga. Viimane ei tule Draghi sõnul sugugi säästjate arvelt, sest pikemas vaates on nii laenu andjate kui ka laenu võtjate huvi, et majandus kasvaks.
    Need, kes tahavad, et rahapoliitika roll ei oleks nii suur või rahatrükk ei kestaks nii pikalt – näiteks Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble – peaksid Draghi sõnul suurendama eelarvepoliitika osa, et lisada nõudlust ja kiiremini mõõnast üle saada. Saksamaa on pigem ise välisnõudlusest sõltunud.
    Värskes hinnangus Saksa majandusele soovitab IMF rohkem infrastruktuuri investeerida. Ning suuremaid jõupingutusi, et riiki saabunud pagulased tööle saada. Kõik see aitaks tõsta vananeva rahvastikuga riigi majanduskasvu potentsiaali. Dünaamilisem Saksamaa aitaks omakorda vedada euroala alles habrast majanduse toibumist.
    Laenuleib ja laastutuli
    Saksamaa avaliku arvamuse küsitlused näitavad samas, et ka majanduse madalseisus eelistavad sakslased pigem võlga tagasi maksta, kui laenuga majandust ergutada. „See on halb valik, kuid demokraatlik valik. Mis tähendab aga seda, et kuni Saksamaa on euroala liige, tasakaalutused euroala sees ei kao,“ kirjutas Münchau oma viimases kommentaaris.
    Euroala niinimetatud ülemäärase tasakaalutuse vältimise reeglid näevad ette, et mitte ainult defitsiidiga riigid, vaid ka riigid, millel on ülemäärane jooksevkonto ülejääk, st rohkem kui 6% SKPst, peaksid oma poliitikat muutma. IMFi andmeil on Saksamaa ülejääk keskmiselt üle 6% olnud alates 2004. aastast.
    Saksamaal valitsevad arusaamad ja hoiakud on olnud tooni andvad ka eurokriisi lahendamisel, mille kohta tagantjärele on tunnistatud – eesotsas IMFi mea culpa'ga Kreeka puhul – et kriisi oludes sai kärbitud liiga järsult. Negatiivne mõju majandusele on olnud algselt arvatust suurem. Kärpeteooriates, mille järgi kujundasid oma arvamusi eelmine rahandusvolinik Olli Rehn ja paljud Euroopa poliitikud, on tagantjärele leitud olulisi puudusi.
    Start Kreeka võlakõnelustel
    Praegu vaidleb IMF euroala riikidega Kreeka kolmanda abipaketi tingimuste üle, soovitades väiksemaid kärpeid ja suuremat võlakergendust. Esmaspäeval toimunud eurogrupi rahandusministrite erakorralisel kohtumisel paistis, et jää läks liikuma, sest Saksamaa nõustus lõpuks võlakergendust vähemalt arutama. 24. mail toimuvaks eurogrupi kohtumiseks loodetakse kokkulepet, mis võimaldaks Kreekale abiprogrammist järgmise väljamakse teha. Kestvat lahendust Kreeka jaoks pole aga oodata, sest võla põhisumma vähendamine on ikka tabu.
    Esmaspäeval ministrite kohtumisel arutusel olnud dokument sisaldas eri strateegiaid ning tõdemust, et võlataset on väga raske Kreekale jõukohaseks saada, kirjutas analüüsi näinud Wall Street Journal. Kõige mustema visiooni järgi kasvab võlakoorem 2060. aastaks 258,3%-le SKPst, kõige roosama järgi kahaneb 62,8%-le.
    Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi on Kreeka võlakoorem tänavu 182,8% SKPst, majandus kahaneb 0,3%. IMF nõuab Kreeka abipaketiga liitumiseks võla restruktureerimist riigile jõukohaseks, mis eeldab taas kokkuleppele jõudmist eelkõige Saksamaaga. 
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Nädala lood. Aadrilaskmine EKREs, armastatud veebipood koondab ning ühisrinne Poola firmade vastu
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.